Teemast

Miljonitel töötajatel Euroopas on tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi. Euroopa töötingimuste kuuenda uuringu andmete põhjal on Euroopa Liidus luu- ja lihaskonna vaevusi ligikaudu kolmel viiendikul töötajatest.

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused on anatoomiliste struktuuride, näiteks lihaste, liigeste ja kõõluste kahjustused, mida põhjustab või süvendab peamiselt töö või vahetu töökeskkonna mõju. Need vaevused võivad oluliselt halvendada inimese elukvaliteeti ja töövõimet ning on üks kõige sagedamaid töövõimetuse, haiguspuhkuse ja ennetähtaegselt pensionile jäämise põhjusi.

Kõige tavalisemad luu- ja lihaskonna vaevused on seljavalu ja ülajäsemete valu. Nende vaevuste kujunemisele võivad kaasa aidata füüsikalised, organisatsioonilised, psühhosotsiaalsed ja individuaalsed tegurid.

2019. aasta Euroopa ettevõtete uute ja tekkivate riskide uuring tõi välja, EL-27-s kõige sagedamini tuvastatud riskitegurid on korduvad käe- või käsivarreliigutused (sellest teatas 65% ettevõtetest). Muud luu- ja lihaskonna vaevustega seotud riskid on pikaajaline istumine (61%) – sageli peetakse seda uueks või tekkivaks luu- ja lihaskonna vaevuste riskiks –, inimeste või raskuste tõstmine või teisaldamine (52%), ajapuudus (45%) ning väsitavad või valulikud asendid (31%).

Kuigi luu- ja lihaskonna vaevusi saab ennetada, on need Euroopas endiselt kõige tavalisem tööga seotud terviseprobleem. See on murettekitav mitte ainult nende mõju tõttu töötajate tervisele, vaid ka kahjuliku ettevõtetele ja riikide majandusele.