Teemast

Majanduse üha suurenev digiüleminek ja digitehnoloogia kasutamine töökohal pakuvad töötajatele ja tööandjatele võimalusi, sh uusi võimalusi täiustada tööohutust ja töötervishoidu:

• Automatiseerimine annab korduvad, töömahukad ja ohtlikud ülesanded üle masinatele.
• Robootika ja tehisintellekt toetavad ja asendavad töötajaid ohtlikus töökeskkonnas.
• Digitehnoloogia ja tulemuslikkust parandav tehnoloogia (nt välisskeletid) soodustavad ebasoodsas olukorras olevate töötajate, näiteks puudega töötajate, rändajate või piiratud töövõimalustega piirkondades asuvate töötajate juurdepääsu tööturule.
• Parem järelevalve koos suurandmetega võimaldab õigeaegsemat ja tõhusamat sekkumist.
• See tagab töötajatele, kes saavad töötada kodunt, parema töö- ja eraelu tasakaalu, paindlikkuse ja autonoomia.

EU-OSHA 2022. aasta uuringu „OSH Pulse“ andmetest selgus, et digitehnoloogiat kasutatakse müra, kemikaalide, tolmu ja gaaside seireks 19,2% Euroopa töötajate töökeskkonnas ning 7,4% töötajate südame löögisageduse, vererõhu, asendi ja muude elutähtsate näitajate jälgimiseks.

Sama allika andmed näitavad ka, et kodunt töötavad kaugtöötajad puutuvad väiksema tõenäosusega kokku klientide, patsientide, õpilaste vägivalla või solvangutega või ahistamise või kiusamisega: kodunt töötavad kaugtöötajad teatavad kokkupuutest vägivalla või solvangutega ainult 7,9%-l juhtudest (kogu töötav elanikkond 15,7%), sest nad töötavad peamiselt ametikohtadel, mis hõlmavad vähemat suhtlust kolmandate isikutega, ning ahistamise või kiusamise korral ainult 4,4%-l juhtudest (kogu elanikkond 7,3%), mistõttu sotsiaalsel eraldatusel (sh kolleegidest ja ülemustest) võib olla selles suhtes leevendav roll. Tasub märkida, et kõigi töötajatega võrreldes teatavad kodunt töötavad kaugtöötajad vähem tõenäolisemalt, et neil puudub autonoomia või nad ei saa mõjutada töötempot või tööprotsesse (14,4%).

Digitehnoloogia kasutuselevõtt töökohal tekitab ka tööohutuse ja töötervishoiu probleeme ja riske.

• Digitaalne seire, autonoomia kadu, töö intensiivistumine ja surve täita tööülesandeid teatud tasemel.
• Keskastme juhtide töökohad asendatakse algoritmidega, mis jaotavad töötajatele ülesandeid ja jälgivad nende tulemuslikkust.
• Ametikohtade üle kontrolli kaotamine, ametikohtade killustumine väga lihtsateks standardülesanneteks, ametikohtade sisu vähenemine ja ametikohtadel vajalike oskuste vähenemine.
• Töötajate eraldatus, virtuaalse suhtluse suurenemine ja vastastikuse toetuse kadu.
• Ebaõiged või ebaõiglased otsused töötajate kohta, mis tulenevad automaatsetest või poolautomaatsetest protsessidest, mis kasutavad vigu sisaldavaid andmeid ja/või tarkvara.
• Nükete ja karistuste süsteemid ning töötajate tulemuste hindamine.
• Ebaselge vastutus tööohutuse ja töötervishoiu ning tööohutuse ja töötervishoiu olemasoleva õigusraamistiku kohaldamise eest.
• Liikuvus, paindlikkus, ööpäevaringne kättesaadavus ning töö- ja eraelu piiride hägustumine.

EU-OSHA 2019. aasta ESENERi uuringus leiti tõendeid, et digitehnoloogia laialdasem kasutamine töökohal on seotud psühhosotsiaalsete riskidega, nagu ajasurve, vähene suhtlus või koostöö, töökoha ebakindlus ning pikaajalised vahetused või korrapäratu tööaeg.

Veelgi enam, EU-OSHA 2022. aasta töötajate uuringus „OSH Pulse“ märkisid küsitlusele vastajad, et digitehnoloogia paneb nad töötama üksi (44%), suurendab järelevalvet töökohal (37%), vähendab nende autonoomsust tööl (19%), määrab nende töö kiiruse või tempo (52%) ning suurendab nende töökoormust (33%).

Uuringu „OSH Pulse“ tulemused näitavad, et kodunt kaugtööd tegevad töötajad teatavad töökoormuse suurenemisest (33,2%), digitehnoloogiast tingitud töötempost (61,2%), sotsiaalsest eraldatusest (56,8%) ja suurest ajasurvest või tööga ülekoormatusest (46,9%) sagedamini kui kogu töötav elanikkond.